Harmiok esilehele

1.klass

2. klass

3. klass

4. klass 

LOODUSÕPETUS

1. peatükk

ÜLDALUSED

1. Loodusõpetus põhikoolis

1.1. Loodusõpetus kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) õppimiseks ja paneb aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.

1.2. Loodusõpetus on seotud teiste õppeainetega, aidates kaasa mitmesuguste pädevuste arendamisele. Loodusõpetuses areneb kirjutamise, lugemise, teksti mõistmise ning suulise ja kirjaliku teksti loomise oskus. Pannakse alus informatsiooni töötlemisele: vaatlus-, mõõtmistulemuste esitamine aruandes, info edastamine verbaalselt ja graafiliselt, kolmandas kooliastmes ka analüütiliselt. Loodusõpetuses õpitakse mõõtma, teavet kvantitatiivselt esitama, kvantitatiivselt esitatud andmeid analüüsima ja tõlgendama. Nii pannakse alus looduslike objektide ja nendevaheliste suhete formaliseeritult kirjeldamise oskusele.

1.3. Loodusõpetus võimaldab arendada kriitilist ja loovat mõtlemist: õpitakse identifitseerima ja märkama elus- ja eluta looduse probleeme; esitama küsimusi, andmeid analüüsima, andmetest järeldusi tegema, tulemusi sünteesima; arendatakse loogilise, abstraktse ja kujundliku mõtlemise oskusi; õpitakse leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi. Loodusõpetus arendab ökoloogilist pädevust: õpitakse mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika kui looduskeskkonnale mõjuvate faktorite toimet, areneb valmisolek ja võime kaitsta looduskeskkonda. Loodusõpetuses on olulisel kohal elukeskkonda säästvate väärtushinnangute ja hoiakute kujundamine.

1.4. Loodusõpetuse õppimise käigus kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, muutuste ahel põhjustab keskkonnas soovitud või soovimatuid tagajärgi. Millisel määral inimese tegevus mõjutab loodusprotsesse soovitud suunas, sõltub sellest, kuivõrd tunnetatakse põhjuslikkuse ahelaid ja milline on prognoosimisvõime. Põhjuslikkuse ahelate kindlakstegemine toimub loodusteadusliku meetodi kaudu.

1.5. Loodusõpetus pakub mitmesuguseid võimalusi kunstiliseks tegevuseks. Loodusõpetuslikel eesmärkidel võib kasutada ka muusikaõpetusele ning kehalisele kasvatusele iseloomulikke töövõtteid.

1.6. Õpikeskkond loodusõpetuses on aktiivne. Seletav-tõlgendavat meetodit rakendatakse vaid juhtudel, kui see on möödapääsmatu. Õpikeskkonda iseloomustab suunatus avastamisele: sooritatakse uurimuslikku laadi praktilisi töid ja projekttöid, lahendatakse probleeme (probleemõpe).

1.7. Olulist tähelepanu pööratakse õpimotivatsiooni kujundamisele. Kasutatakse erinevaid õppeprotsessi aktiviseerivaid meetodeid (ajurünnakut, rollimängu, ekskursiooni jne) ja kaasaegseid infotehnoloogiavahendeid. Õpilaste aktiivne tegevus aitab äratada ja säilitada huvi eluta ja eluslooduse vastu. Õpimotivatsiooni suurendamiseks kavandatakse loodusõpetuse õppeprotsessis intellektuaalse, käelise ja emotsionaalse tegevuse koostoime.

2. Põhikooli õppe-eesmärgid

Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• omandab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest;

• mõistab elusa ja eluta looduse seoseid;

• omandab teadmisi erinevatest looduslikest süsteemidest, nende struktuurist ja vastastikmõjudest;

• õpib tundma levinumaid Eesti elukooslusi ja bioloogilisi liike;

• omandab teadmisi energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest;

• teab Eesti põhilisi pinnavorme ja omab ettekujutust nende tekkimisest;

• teab Eesti loodusvarasid, nende paiknemist ja kasutamist;

• saab ettekujutuse Eesti haldusjaotusest;

• tunneb loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipe ja nende rakendusi;

• saab ettekujutuse aine organiseerituse erinevatest tasemetest;

• saab ettekujutuse mudelite tähtsusest looduse tundmaõppimisel;

• oskab vaadelda loodusobjekte ja väljendada vaadeldavat oma sõnadega;

• oskab püstitada hüpoteese ja kontrollida neid katseandmete põhjal;

• oskab mõõta;

• oskab esitada vaatlus- ja mõõtmistulemusi tabelina, graafikuna;

• oskab võrrelda ja võrdlemistulemuste põhjal objekte rühmitada, järjestada;

• oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku infot;

• oskab lugeda, mõtestada ja luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;

• oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;

• õpib läbi viima katseid ennast ja teisi ohustamata;

• väärtustab loodusteaduslikke teadmisi ja tajub vajadust õppida loodusõpetust;

• suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda ja väärtustab säästvat tarbimist;

• väärtustab terveid eluviise.